Waiting.

I am waiting fot the day you get tired nd throw me away.
I am waiting for the tears that day i will have to bare.
I am waiting you to shatter all these lies as everything we have and dont it dies.
I am waiting for the day we have nothing left to say,


SO, FU. ktnxbye.

Pissed off, Fuckin Pointless. Oh yes,

Beyond those eyes, I see nothing but lies.

I know.
Ne, Tell me, Whats with the sad look?
As if you were about to cry?
I know about the things, life away it took.
Why say its still okay?

I see beyond those eyes,
beyond those lies.
Its easy.
But All i can do is stand by, caress your hair
and hope its gunna be okay.
Cause you know,
I afterall,
Cant change the past,
Cant take away your pain,
Cant cry instead of you
and ,
Cant make anyone happy.

jealousy.

Im jealous of all the memories he has.
I ,
I guess im doomed.
I guess im in love .




Dedicated to him.

Open up.

Its been ages again, I dont know why, I no longer know how to write it out.
I ńow, end up keeping it all inside.
The world has become blurry and not far from black and white,
birds, oh wouldnt they be pretty.

Bullshit. Bullshit. Oh yes.
I dont even know why cant i just be happy.

Staring out of the window I guess , im loseing my mind.
If theres any of it left to begin with.

Theres nothing much to tell, A little smile , Few tears a fight after a fight.
Sometimes i wish i could stop the time, and just think, Look around.
Maybe i would know then where I stand cause it seems as if i were
walking on the water ready to drown the moment i lose my consentration.

Yea.

The future is in our hands
We don’t need your rules
We don’t need your morals
We don’t need your schools
We’ll only grasp onto the truth

We weren’t born to cry
We weren’t born to lose
We weren’t born for that…

The more you struggle
The more you get stuck.
Which way will it roll?
This will be your last chance.
Don't give up yet
You can change.
No-one will ever show you any sympathy.
Now is the moment of truth
for the underdogs.

Run Forest Run.

Kell on 8 hommikul, mehe saatsin tööle.
Mu jalg kipitab, ma valasin eile sellele keevat vett peale, just lõpetasin vesivillide nõelaga torkimise.
Tee jahtub laua peal ja suits põleb tõmbamatagi lõpuni.
Tra kuidas kipitab, õhtuga seda muidugi võrrelda ei anna, siis raputasin jalga nagu segane,
sai küll hapukoore ja jumal teab millega määritud, ikka pool jalalaba pöidlajälje suurusi ville täis.
Gavin Rossdale - Forever May You Run.
Inimesed on tänamatud, tee mis tahad, kunagi ei ole keegi rahul.
Mul ükskõik, mina olen endaga rahul.
Olen rahul, et vanematele puid viisin , puitpriketti ja saepuru jänkudele.
Olen rahul, et vanaemal puid aitasime laduda.
Vingugu, kes vinguda tahab, mina olen ennast liigutanud.
Kui aus olla on minu eilne päev natuke auklik, viin teeb imesid.


Where you end, I begin.

Viskiklaasi ja sigareti vahele on mahutatud arvuti.
Ma istun ja ootan, kell tiksub.
Ma lihtsalt istun ja ootan.
Mida ma ootan?
Ma ootan, et kell tiksuks sinnamaale, kus pesu saab pesumasinasse toppima minna.
Ma tean, et siin on muudki koristada.
Ma ei taha.
Seinanurgas on prügikott, mis tuleks välja viia ja lauaalune kast ajab taarast juba ammu üle.

Madrats, lina, voodi on omadega sassi nikutud.
Kella 12 peaks süüa tegema, mees tuleb pausile.

Ma ei taha,
Ma tahaks randa minna.

Teistega arvestamine my ass.

Sannuland #1

Tormasin mööda tänavaid, teadsin, et pean tagasi pääesema. Tüdruk, kelle keha mina Sannu Suicidal 10 aastat tagasi üle võtsin, mul on temast lihtsalt kahju. See oli raske, need 10 aastat, olid rasked. Iga kord kui ta minu sisemusest pinnale hakkas ujuma pidin ma ta sügavamale kongi suruma, korruseid põrgust allapoole. Ängistus. Ma kuulen tema kriiskeid, keti kolisemist vastu raudseid trelle ja näen puhast lapselikku pilku, mille ainsaks eesmärgiks on vabadus, taaskord olla temaise. See keha aga ei saa enam kunagi tema omaks. Et tagasi pääseda pean ma selle sureliku keha hülgama.Selle tapma.
Ma olen isekas, ma tean.
Tormasin tõstukile, mis viis mind otse vaateplatvormile, mille teises küljes piirde taga oli põhjatu sügavik, kivist haud.Peaees sukeldusin ma pimedusse. Sannuland. Kodu.
Natuke veel ja ma olen seal tagasi.
10 aastat tagasi lahkusin ma sealt, et takistada gruppi inimesi sinna sisse tungimast. Tüdruk , kelle keha oli valitud mulle vesseliks ta poleks ise suutnud meid kaitsta, seda maailma, mille tema alateadvus kunagi oli loonud, iseennast ammugi veel mitte.
Nüüd pesitseb tema kirstu surutuna minu vaimu põhjas, ilma enamuse mälestusteta, sest nende röövimine oli vajalik suitsukatte tekitamiseks, et mitte minutiliselt teiseks inimeseks muutuda.Sannuland on seega saavutanud surematuse. Surematuse.
Kukkusin lompi otsekui veepiisk tekitades sellel ringjat elavust tükk aega ennem, kui mahajäetud keha selle punaseks maalis.