Tõuseb päike kui magama jään
langeb kuu kui tõusen taas
Muutuv on ilm
Nagu tühjus silmades , mida näen
Ainult peegeldus lumest,
Sa laguned mu hing.
Pole valgust seal kuhu sa langed
Ilma päikseta sa ju külmud
Täht minu sinakas taevas
kuhu peitnud ennast oled sa.
Sinu jääkülm valgus,
mind soojendas ta.
Kus oled sa,
ses pimeduses kombates
ei leia valgust ma.
Sätendab kauguses lumi
ja sulatav leek põleb heledamalt kui eal
Kus oled sa,
sest valgus on tumedusest pimestavam veel
Armastus ongi pimestav.
Sinakas taevas helendad mu jaoks,
liiga kaugel et sind kätte saaks.
Mu hinge endale tahad ,
mu elu lõhki sa sekundiks rebid,
Tugevamana edasi liikuda tahan,
Kuid lahti sa ei lase,
Helenda veel üks kord,
mu mällu söövita end ,
ja siis kao,
Et mälestus taevast oleks parem ,
kui sinu jäine valgus.
---------------
Kuldkollased lilled, mis õitsevad sulle,
Et ei ununeks aastad, koos veedetud,
täis õnne.
Sinakas taevas, mis hellitas meid,
ning hetked , mil pilved
varjusid tõid.
Äikese sälgud, kesk tumedat taveast,
mõrad me hingeis,
neid parandab aeg.
Päike nii pimestav, et ununes kõik,
ning hetkeks plaanedile
ainult meid tõi.
Punakad vahtrad, vere keema meil lõid,
ning rohekad kased,
neist me alguse sain.
Sinakas meri, meid ühte on toond,
ja ta tormikad tujud ,
lahutand ka.
Sädemed taevas ja leegitsev süda,
siiani meid hoiavad nad koos.
---------------------------
Tõusevad värsked rohekad võrsed
Aasal just peale külvi,
Pimestab päike ja tapab mu silmi
Mu südames värsked on vaod
Kaunis on taevas ja jõgi
ta voolu ei petta ei peatada saa
Alustan algusest nüüd
Kaunis on sillerdav vetevool
aasad ning sätendab taevas kesk ööd
Alustan unistamist ma
otsast peale kõik algab taas
tähed taevast,
mulle langema ei pea,
tõusev päike mind lohutab ta.
Sädemed silmis ja süda mis taob,
elada tahan veel
Surra on vara, liiga vara, et kaduda siit.
---------------------
Kauniks on saanud sinakad taevad
Pea iga päev tõuseb päike
Ei lange ei tähed ei vihmapiisad
Pilved ei liigu, tuuletu on ilm
Kauniks end pead, ja seda ka oled
Kuid kaunimaks veel sinu silmi ma pean
Neis on tõtt ja on valet
on truudust ja halet
On nuttu ja naeru ning
viha ja palet
Kes oled sa
et näidata,
kuidas tiirlema peaks
maailm me ümber
Kes oled sa
et tunnistada
et oled sa käinud
mööda radu mis valed
on sul siis õigus
või reetlikud sõnad on suul
Kes tõestama asub, kes loovutab võidu,
kes minema kõnnib
kes lahkub nuttes
kes neratus suul
Kes oled sa
et näidata,
kuidas tiirlema peaks
maailm me ümber
Kes oled sa
et tunnistada
vigu me kõik
teinud oleme sadu
---------------