Mu tahe mu taevas
ja langenud ind
Kui kukkusin hauda ,
naersid sa mind ,
et kümme sõdurit
kest tulistas vaid üht
ja veri voolas kui ma langesin
kui langesin
et kantaks mind
kuid surma süli mind ei hoid
ning nii ma jäingi kiikuma
ei maa ei taevas ega põrgu
ainult pilastus ja ving.
Et mu surma pale ette
toodaks kaunis roos
või hõbedasi kaueid kette
unustada nüüd ma võin
minu haua katteks
on lagunenud vahitorn
ja selle keldris kinni
ma oma sängis laagerdun
kuniks keegi tuleb
ja mu silmad suleb ,
et mind korralikult matta
kuis teenind riiki olen.
No comments:
Post a Comment