Päike paistab
kuid külmad tuuled ringi hiilivad
neist aru ma ei saa
miks minu lähedus neid tõmbab taas
Tlemusteta . mind hulluks ajavad
ei takista mu teed
kuid ei aita ka.
On pimedus mu sõber,
Sellel viimsel teel
Kaunistused siis
ei ole vaja neid
Sõnakõlks ja kõik
vaikus katab maad
mu kinge kriipind taas
Kus oled taas
kui sinu poole
tõstan käed
muretsen ja kisan karjun
Kuhu kadusid , mina minu elu hing.
Kuis igatsen ma sind ,
mu lootusetus taas
võtab võimu üle ,
kuid sind ei ole siin.
