Päike paistab 

kuid külmad tuuled ringi hiilivad

neist aru ma ei saa

miks minu lähedus neid tõmbab taas

Tlemusteta . mind hulluks ajavad

ei takista mu teed 

kuid ei aita ka.

On pimedus mu sõber, 

Sellel viimsel teel 

Kaunistused siis

 ei ole vaja neid

Sõnakõlks ja kõik 

vaikus katab maad

mu kinge kriipind taas 

Kus oled taas

 kui sinu poole 

tõstan käed 

muretsen ja kisan karjun 

Kuhu kadusid , mina minu elu hing.

Kuis igatsen ma sind , 

mu lootusetus taas 

võtab võimu üle , 

kuid sind ei ole siin.