Ma olen isekas .
Sa tead
kuid ikka hoiad mind
Nii tänulik ma olen
et mu mällu sööbind
lapsepõlv on sinuga
nii läbi põimind
Hinge taga rehad
õunad,vääna rand
need pisikesed hetked
kuis mängisin verandal,
see vana tuba
kuis panime tapeeti
koos me kõigest üle
saime omamoodi
su lasteaia rühm
ja lastekodu hooldav pere
on mälestused armsad
neist kinni hoian veel
aitavad mind teele
nagu sinagi
kuid ehk annad aega veidikene veel
PS! Ma armastan sind! tänan et olemas oled!
Kuigi tülitseme vahel.
Sa oled alati Minu ainukene see üks ja ainus vanaema .
No comments:
Post a Comment