The chains are getting rusty babe, you gotta let go.

 

 

 

 

 

Sinu tuhmhallid,
silmad,
jälgivad mu igat liigutust,
sinu kripsus nägu,
jutustab lähenevast mullast.

Sinu värisev käsi,
südamest kõrgemale ei tõuse,
sinu sõndel aga on vägi,
tarkus, mida kasutamast
sa ei väsi.

Talvel, kui sa kukkusid
ja murdsid käe
sa ei nutnud,kurtnud
sest sinu selgroos,
ennemgi juba oli mõra
sinu mälestustest, ammu
kustund,
sest hullematki,
mida unes näed.

Mäletad, siis kui veel oli sõda,
polnud vabat eestit,
Kuid oli ligimees, kes andis abi,
vaatas kust,mida sai

Mõni hoopis andis nuga, 

Peaasi, et endal oleks mugav.
Siis kui talongi kaup veel oli jõus,
ning viinapoe ees seisis rivi,
Kui pommitamises hävis su maja,
kui mälestustes heades,
justkui vastutahtmist,
seal oli õud , mis võttis üle.

Muidugi mäletad,
muidugi mäletad,
kuidas sa saakski mitte.
Aga seda, et mina sinust hoolin?
on sul siis seda raske mõista?
kartus, et sind jäetakse üksi,
ära muretse,
sa ei unune ,
mu kallis vanaema.

 

"But i guess, it doesnt matter.
Life is just a life,
Emotions are just emotions,
The way you act doesnt always matter ,
and toughts
most of them are only to call your own"

 

I wont let my life, become a 

Carnival of Rust. 

but 

I dont mind 

being a clown 

in this circus called "Life"

I love that song.

Illusion and Dream, 

dishonesty. 

That song , maybe you can understand my feelings.

But its the truth, 

at least at this moment, 

for me.

You drive me too...

Out of my mind <3