Mul on kõrini teistele inimestele haiget tegemisest.
Ma lahkun inimeste seast.
EI SA EI SAA!
Miks?
Ennem tuleb inimeseks saada Gorilla.
----------
Ta oli üks suur asi, Hiiglaslik Asi,
Tema hoolivus tegi kohtati haiget,
ei mitta talle vaid mulle,
siiamaani lakun haavu eelmisest
tõkkejooksust.
Man to man , matusekõne.
LOL.
---------------
Tegelikult ma olen õnnelik.
Pühapäev oli mast meil Kalliga maas , sai autoga matsu pandud ja vihmas joostud, suht osa plaane
kukkus vitttu ka.
Aga vanaema sünna oli tore plus mu family accepts it, et ta 26 on.
Kuigi ega emme ja papinolk teda näinud veel pole.
Vähemalt on neil sittadel nüüd , mida koju oodata.
MIND NIMELT :D
Sest Musi ei taha väga, et ma ööseks koju läheks ;P
Kes tahakski .
LOL.
Pervo oled kui vasakule panid.
Kõik on super.
Ta käitub vahest nagu väike laps, kohe ei teagi , mida temaga teha.
Vahest isegi trambib jalgu vastu maad.
Tema armilised nukid räägivad muidugi, milline mees tegelikult on.
Aga mind ta ei puutuks elusees.
Lubadused.
Edaspidi mees nädala sees viina ei joo, vana viinanina on küll mul ta jah.
Ei joob küll, aga kokkulepe oli,et kui joob siis aint koos minuga v siis kui ma luban.
Tegelt mul suht pohh seni, kuni tööl probleeme pole.
Ega ma lõvitaltsutaja pole,et puuri ja piitsaga.
Ma täna ka poole 6st üleval juba.
Järgmised neli päeva poole 11ni tööl õhtul.
Mdea kuidas ma vastu pean.
Tegelikult peaks kuskile kooli paberid sisse ka viima.
Musi tegi kohvi mulle, eile tegi süüa ka.
Tegelikult on ta megaarmas, ei lase hetkeks ka unustada, et hoolib.
Eks paistab, mis tulevik toob.
Monday
Tuesday
Sunday
Past,
Ma tulin,olin,tegin ja nägin. Nii ongi. Ja nii jääb.
Nickleback, Nostalgia, Tühi korter,mis pole minu.
Mälestused, oh yes.
Ma mäletan teda, ausalt mäletan.
Ta pole mäletamist väärt, Kuu aega paska.
Kuu aega, mis lendas tuulde. Ma ei nuta.
Sest nii lihtsalt on. Nii oli, mis olnud, seda ei saa muuta.
Ma ei tea, miks ma sellest kirjutan, Nostalgia on vaimustav.
Aga mulle meeldivad soojad kohad, sellepärast ma seal nii kaua olingi.
Ainult selle pärast, et seal oli soe.
Nickleback, Nostalgia, Tühi korter,mis pole minu.
Mälestused, oh yes.
Ma mäletan teda, ausalt mäletan.
Ta pole mäletamist väärt, Kuu aega paska.
Kuu aega, mis lendas tuulde. Ma ei nuta.
Sest nii lihtsalt on. Nii oli, mis olnud, seda ei saa muuta.
Ma ei tea, miks ma sellest kirjutan, Nostalgia on vaimustav.
Aga mulle meeldivad soojad kohad, sellepärast ma seal nii kaua olingi.
Ainult selle pärast, et seal oli soe.
Saturday
Thursday
Wednesday
Mornings, Oh mighty mornings.
Hommikuses karguses, mis eesootavale suvepäevale
oli liigse jäisuslikusega karastav jalutasin
raudtee jaamast otse sihtpunkti poole,
otse, milleks ikka, ringiga minna.
Mina olin alles tee alguses.
Vanamees jalutas ka, mööda sama teed,
samasugusel hommikul aga tema oli tee teises otsas.
Meie kohtumispunktiks ei olnud saatus valinud mitte sugugi
tee keskpunkti , vaid punkti , mis jäi lõpule lähemale,
kui oli algusele.
Vanamees, tema näole tekkis lapselik ja mänglev naeratus.
Ma mõtlesin, et ehk teab ta mind.
Alles siis märkasin, et vanamees vaatab teepervel seisvat varest.
Kiiresti, Kiiresti hakkas ta taskutes sobrama,
otsides viimast saiakääru või midagi muud, mida varesele anda.
Kui ma temani jõudsin, vaatas ta hetkeks minu poole.
"Kas sa tead lugu mehest, kes kord armus varesesse, sest varesed,
nad varastavad hingi?"
Ma kõndisin edasi sama külmalt kui see hommik,
pööramata tähelepanu varesele, vanamehele, teele.
Tegelikult, ma tahaksin seda lugu kuulda.
Tegelikult, ma olin kade.
Maailmas pole varest, kes mind nii naeratama paneks.
oli liigse jäisuslikusega karastav jalutasin
raudtee jaamast otse sihtpunkti poole,
otse, milleks ikka, ringiga minna.
Mina olin alles tee alguses.
Vanamees jalutas ka, mööda sama teed,
samasugusel hommikul aga tema oli tee teises otsas.
Meie kohtumispunktiks ei olnud saatus valinud mitte sugugi
tee keskpunkti , vaid punkti , mis jäi lõpule lähemale,
kui oli algusele.
Vanamees, tema näole tekkis lapselik ja mänglev naeratus.
Ma mõtlesin, et ehk teab ta mind.
Alles siis märkasin, et vanamees vaatab teepervel seisvat varest.
Kiiresti, Kiiresti hakkas ta taskutes sobrama,
otsides viimast saiakääru või midagi muud, mida varesele anda.
Kui ma temani jõudsin, vaatas ta hetkeks minu poole.
"Kas sa tead lugu mehest, kes kord armus varesesse, sest varesed,
nad varastavad hingi?"
Ma kõndisin edasi sama külmalt kui see hommik,
pööramata tähelepanu varesele, vanamehele, teele.
Tegelikult, ma tahaksin seda lugu kuulda.
Tegelikult, ma olin kade.
Maailmas pole varest, kes mind nii naeratama paneks.
Im not mad, Im too busy smilin.
Ükskõik, kus sa ka ei seisaks, sul on tunne, et ta jälgib sind.
Tema pilk, on suunatud kuskile mujale, kuid sul on tunne,
et ta endiselt näeb sind, justkui oleksid sa luubi all.
See häirib sind, tema pilk häirib sind, pigem ehk mõte tema pilgust
aga see pingestab sinu meeli.Tegelikult, ei häiri sind mitte tema pilk, vaid
see irve, mis sulle tundub tema suunurkades peituvad.
Irve, ühestküljest paistab see tagasihoidliku naeratusena,
kui ta põskedel oleks vaid veidigi puna, aga tema kaame nägu
välistab igasuguse tundlikuse märgid.
Tema silmad paistavad klaasjad, naelutatud tühjusesse.
Tema nägu on kaame, mitte kaameljas vaid kaame.
Kuigi ega ta ehk väga kaamlist , või jänesest ei erinegi,
oleks vaid tema lõug nii etteküündiv ja mokk
keskelt lõhitud.
Temas peegeldub mingi ükskõiksus ja kõrksus,
õhk tema ümber oleks vist kuumimalgi suvepäeval
piisavalt külm , et suust väljuv aur , klirisedes maapinnale langeks.
Oleks vaid, Oleks vaid, mille vastu kliriseda.
Kui ta vaid vihastaks, väljendaks mingitki muud emotsiooni,
aga see salajane naeratus, on kõik. Kalgid silmad jälgimas ümbrust,
tekitadest tunnet, et tema kotkalik pilk, ei näe ometi
mitte midagi peale tühjuse.
Nagu oleks maailm kaetud uduga, paksu uduga.
Tema klaasjastes jääkülmades silmades, paistab siiski mingi tuluke,
ehk vaid lambi peegeldus, moondunud küünaljaks leegiks.
Leegiks, mis mässama hakates, põletaks kõik.
Tekitades sinus tunde, justkui oleks sa saja aasta vanune talu,
mitte millestki muust kui vaid palkidest, mis kergema sädemegi
süttimisel on valmis maatasa põlema, jättes järele vaid suitseva kolde ,
ja peale vihma , mitte midagi peale musta hunniku riismeid ning
sünkjat tahma, mis määrib kõik, mis sellega kokku puutub.
Tema olek, iseenesest ei ole jäik vastupidi nii külma olendi kohta,
tundub see liigagi nõtke.
Temas on ainult üks viga, ja see reedab kõik tema sisemised
keldrikorrused.
Kui ta on üksi, ta naeratab. Kõige puhtamat lapselikku naeratust, millest
peegelduvad korraga nii pisarad kui õnn.
---------------------------------------
Ma peitsin killukese ennast nurga taha,
ja tükikese sinusse.
Tema pilk, on suunatud kuskile mujale, kuid sul on tunne,
et ta endiselt näeb sind, justkui oleksid sa luubi all.
See häirib sind, tema pilk häirib sind, pigem ehk mõte tema pilgust
aga see pingestab sinu meeli.Tegelikult, ei häiri sind mitte tema pilk, vaid
see irve, mis sulle tundub tema suunurkades peituvad.
Irve, ühestküljest paistab see tagasihoidliku naeratusena,
kui ta põskedel oleks vaid veidigi puna, aga tema kaame nägu
välistab igasuguse tundlikuse märgid.
Tema silmad paistavad klaasjad, naelutatud tühjusesse.
Tema nägu on kaame, mitte kaameljas vaid kaame.
Kuigi ega ta ehk väga kaamlist , või jänesest ei erinegi,
oleks vaid tema lõug nii etteküündiv ja mokk
keskelt lõhitud.
Temas peegeldub mingi ükskõiksus ja kõrksus,
õhk tema ümber oleks vist kuumimalgi suvepäeval
piisavalt külm , et suust väljuv aur , klirisedes maapinnale langeks.
Oleks vaid, Oleks vaid, mille vastu kliriseda.
Kui ta vaid vihastaks, väljendaks mingitki muud emotsiooni,
aga see salajane naeratus, on kõik. Kalgid silmad jälgimas ümbrust,
tekitadest tunnet, et tema kotkalik pilk, ei näe ometi
mitte midagi peale tühjuse.
Nagu oleks maailm kaetud uduga, paksu uduga.
Tema klaasjastes jääkülmades silmades, paistab siiski mingi tuluke,
ehk vaid lambi peegeldus, moondunud küünaljaks leegiks.
Leegiks, mis mässama hakates, põletaks kõik.
Tekitades sinus tunde, justkui oleks sa saja aasta vanune talu,
mitte millestki muust kui vaid palkidest, mis kergema sädemegi
süttimisel on valmis maatasa põlema, jättes järele vaid suitseva kolde ,
ja peale vihma , mitte midagi peale musta hunniku riismeid ning
sünkjat tahma, mis määrib kõik, mis sellega kokku puutub.
Tema olek, iseenesest ei ole jäik vastupidi nii külma olendi kohta,
tundub see liigagi nõtke.
Temas on ainult üks viga, ja see reedab kõik tema sisemised
keldrikorrused.
Kui ta on üksi, ta naeratab. Kõige puhtamat lapselikku naeratust, millest
peegelduvad korraga nii pisarad kui õnn.
---------------------------------------
Ma peitsin killukese ennast nurga taha,
ja tükikese sinusse.
Tuesday
Imma slap your mom until you spank my monkey.
Ma tean, kuidas sa peaksid elama, tegelikult ma tean
seda palju paremini kui sina ise või ükskõik kes muu.
Ma tean seda paremini kui too noneksistentslik vanamees
kes elab kuskil elu ja surma piirmail oletatavasti
pilvekesel mõdu nautides.Ma tean, muidugi ma tean, sest
mina Oma eluga hakkama ju ei saanud. Ma olen kolmekümnedates,
ma elan oma vanematega endiselt koos, kui aus olla
siis pole ma oma eluga jõudnud veel sinnamailegi, kus
esimest korda tööl oleks käidud.Mul kulus 12 aastat , et läbida 9
klassi, Ma tean, sest ma ju ei taha, et sa teeksid samu vigu.
Tegelikult ma ei tea, aga ma lihtsalt tahan, et läbi sinu
saaks täidetud minu nooruse tegemata jätmised. Ma nii tahan.
Ma tahan ja kui kõik hästi läheb siis saangi. Sinu õnn
minuenese oma kõrval, ole õnnelik, et sulle on antud
võimalus mind õnnelikuks teha. MIND, kes ma olen mittekeegi.
----------------
Ma olen väsinud, ma olen väsinud väsinud olemisest.
Mul on kõrini sinust, ei mitte sinust, vaid sellest, mida sa teed.
Mul on kõrini vihjetest, mida sa loobid lootes , et inimesed, kellele
need mõeldud on neist aru saavad, sellest , kuidas sa pidevalt
üritad inimestes ebakindlust tekitada pannes neid kahtlema.Sellest,
kuidas sa loobid, pildikesi, hetki ja sõnu justkui nad poleks midagi väärt.
Ma tean, et sa väärtustad neid, aga ma vihkan seda, mis sa nendega teed,
milleks sa muudad mälestused, mälestused, mida MINA tahtsin hinnata.
Ma tean, et tegelikult olen ma väsinud ja mul on kõrini, mitte sinu
vaid enda pärast, ma mõtlen liiga palju , ma usun liiga paljut,
ma võtan liiga paljut isiklikult ja mis peamine
ma vihkan seda, et ma sinust aru ei saa.
Ma soovin , et sa sukelduksid otsekohesesuse maailma,
ütleks välja, mida sa mõtled, lõpetaksid keerutamise.
Aga me ei räägi, sina ei räägi. Tegelikult , ma pole enam üldse
kindel, kas meil ongi millestki rääkida, kas mul on midagi millest
ma tahaks sinuga rääkida.
Ma ei ole hetkegi kahetsenud, et ma sind kohtasin,
ma kahetsen, et ma ette ei aimanud,
et sa oled lõks, järjekordne lõks , nagu nii mõnigi ennem sind.
Elu poolt minule valmis seatud. Ei, mitte elu, vaid minu enda poolt.
kui ma ennast kõrvalt vaatleks,siis ma näeksin , et kõnnin
puuri, mille uks sulgub niipea kui üle selle läve astun ,
ma näeksin, aga astuksin sinna ikka.
Ma sojun, halan , ma näen , et terve see tekst on puhas ving,
kinni hoidmine, millestki, mida pole kunagi olnudki.
Mingi viimane püüe, või abipalve, millele keegi ei vasta.
Mind huvitab, aga samas ka mitte. Ma tahaks, aga ei tahaks ka.
Sa loed seda, võibolla sa loed seda, ma ei tea,
sa tajud, et see on sulle, aga sa oled ammu oma silmad juba selle kõige
eest sulgenud, sa oled ennast minu ees sulgenud, samal ajal üritades
ennast läbi kriipida minu metall uksest, õlitada roostes lukku, ning väänates
kolisevaid kette järjest kõvemini ümber minu.
Sa naudid seda, Vaatlemist , kuidas inimesed SINU käte vahel siplevad.
Sa tahad tunda, et suudad kedagi panna tundma
ükskõik mida- Seda, mida sa parajasti tahad, et ta tunneks.
Sa loed seda, aga sa kahtled, seega sa ei ütle midagi.
Mina loen,vaatlen, sinu loobitud vihjeid, aga mina enam ei kahtle.
Ja see ongi meie erinevus.
seda palju paremini kui sina ise või ükskõik kes muu.
Ma tean seda paremini kui too noneksistentslik vanamees
kes elab kuskil elu ja surma piirmail oletatavasti
pilvekesel mõdu nautides.Ma tean, muidugi ma tean, sest
mina Oma eluga hakkama ju ei saanud. Ma olen kolmekümnedates,
ma elan oma vanematega endiselt koos, kui aus olla
siis pole ma oma eluga jõudnud veel sinnamailegi, kus
esimest korda tööl oleks käidud.Mul kulus 12 aastat , et läbida 9
klassi, Ma tean, sest ma ju ei taha, et sa teeksid samu vigu.
Tegelikult ma ei tea, aga ma lihtsalt tahan, et läbi sinu
saaks täidetud minu nooruse tegemata jätmised. Ma nii tahan.
Ma tahan ja kui kõik hästi läheb siis saangi. Sinu õnn
minuenese oma kõrval, ole õnnelik, et sulle on antud
võimalus mind õnnelikuks teha. MIND, kes ma olen mittekeegi.
----------------
Ma olen väsinud, ma olen väsinud väsinud olemisest.
Mul on kõrini sinust, ei mitte sinust, vaid sellest, mida sa teed.
Mul on kõrini vihjetest, mida sa loobid lootes , et inimesed, kellele
need mõeldud on neist aru saavad, sellest , kuidas sa pidevalt
üritad inimestes ebakindlust tekitada pannes neid kahtlema.Sellest,
kuidas sa loobid, pildikesi, hetki ja sõnu justkui nad poleks midagi väärt.
Ma tean, et sa väärtustad neid, aga ma vihkan seda, mis sa nendega teed,
milleks sa muudad mälestused, mälestused, mida MINA tahtsin hinnata.
Ma tean, et tegelikult olen ma väsinud ja mul on kõrini, mitte sinu
vaid enda pärast, ma mõtlen liiga palju , ma usun liiga paljut,
ma võtan liiga paljut isiklikult ja mis peamine
ma vihkan seda, et ma sinust aru ei saa.
Ma soovin , et sa sukelduksid otsekohesesuse maailma,
ütleks välja, mida sa mõtled, lõpetaksid keerutamise.
Aga me ei räägi, sina ei räägi. Tegelikult , ma pole enam üldse
kindel, kas meil ongi millestki rääkida, kas mul on midagi millest
ma tahaks sinuga rääkida.
Ma ei ole hetkegi kahetsenud, et ma sind kohtasin,
ma kahetsen, et ma ette ei aimanud,
et sa oled lõks, järjekordne lõks , nagu nii mõnigi ennem sind.
Elu poolt minule valmis seatud. Ei, mitte elu, vaid minu enda poolt.
kui ma ennast kõrvalt vaatleks,siis ma näeksin , et kõnnin
puuri, mille uks sulgub niipea kui üle selle läve astun ,
ma näeksin, aga astuksin sinna ikka.
Ma sojun, halan , ma näen , et terve see tekst on puhas ving,
kinni hoidmine, millestki, mida pole kunagi olnudki.
Mingi viimane püüe, või abipalve, millele keegi ei vasta.
Mind huvitab, aga samas ka mitte. Ma tahaks, aga ei tahaks ka.
Sa loed seda, võibolla sa loed seda, ma ei tea,
sa tajud, et see on sulle, aga sa oled ammu oma silmad juba selle kõige
eest sulgenud, sa oled ennast minu ees sulgenud, samal ajal üritades
ennast läbi kriipida minu metall uksest, õlitada roostes lukku, ning väänates
kolisevaid kette järjest kõvemini ümber minu.
Sa naudid seda, Vaatlemist , kuidas inimesed SINU käte vahel siplevad.
Sa tahad tunda, et suudad kedagi panna tundma
ükskõik mida- Seda, mida sa parajasti tahad, et ta tunneks.
Sa loed seda, aga sa kahtled, seega sa ei ütle midagi.
Mina loen,vaatlen, sinu loobitud vihjeid, aga mina enam ei kahtle.
Ja see ongi meie erinevus.
Monday
Elu on vale. Mina olen vale. Ükskõik kuidas ma asjale ka ei vaataks ikka
iga viga mis sai tehtud oli saatuslik ...Allakäik algas. Mina , minu elu ja kõik muu
oli üks suur vale ..
Naeratus, rõõm, kuid mitte kunagi pisarad olid valed. Nagu metallist torn millest
tuulekäes hakkasid
poldid välja kukkuma ning mis lagunes koost.. Kukkudes mulle otsa. Selline oli mu
elu. Nii habras, täis valesid
iga uus sündmus oleks võinud paljastada mõne mineviku vale ning igal hommikul ennem
kui keegi mind näha
võis olgu see siis kasvõi ämblik laenurgas katsin ma ennast uuesti ja uuesti oma väliselt
lumivalgesse, kuid seespoolt
mädanevasse ning juba poolroiskunud surilinasse, mis tiris mind koos endaga allapoole.
Lina mille alla keegi poleks kunagi tohtinud vaadata. Valu, piin, tunded kõik maetud
sügavale kihtide alla nii, et keegi neid ei näeks.
Ometi lõi ka kõige nõrgem tuul vundamendi alustalad kõikuma ning krohv varises
vaikselt seintelt. Ometi võis juhtuda, et igahetk too nii
habras lina rebeneb. Rebeneski. Rebenes koos minuga aga mina olin vast katki
juba ennem. Sama must, räpane ning roiskunud kui too surilina.
Ilma kindla väärtuseta oma maailmas, mis oli vaid illusioon. Maailm, mis
oli loodud selleks, et see saaks hävitatud justnimelt koos
minuga. Mitte üksi, vaid minuga, sest üksi ta minna ei tahtnud.
Maailm, mis oli hapramast materjalist kui klaas. Tookord, kui see maailm
purunes püüdsin ma veel püsi tõusta. Paljaste kätega iseendast teravaid
klaasitükke välja tirides vajusin ma siiski lõpuks kokku. Metall, klaas,
isegi õhk tundus rusuvalt raske. Mäletan veel vaid verd ning hetke mil
miski minu sees raksatas. Ma teadsin, et mina enam kunagi ei saanud olema
see kes olin enne. Asi mida ma nii
väga igatsesin oli just väljund minu käeulatusest. Minu elust oli saanud vale.
Vihkamine iseenese ning teiste vastu. Püüded hoolida hoolimata sellele et minu
sisemusest vaid riismed järel olid . Lootus, et ehk ei pea teised kannatama sama
valu mis mida. Soov neid toetada, lootus unustada, tahe elada. Elada küll,
aga mitte enam endale. Ennast mul enam ei olnud. Näole võlutud võltsnaeratus,
kuid ometi tahe jätta muljet justkui oleks ma murdumatu. Mitte keegi ei
oleks siis võimeline mulle haiget tegema
ja kui nad veel ei tea ka, et ma neist hoolin ... kas ei oleks siis kerge mõelda, et nad
teevad haiget kuna ei tea, et ma hoolin ning kas ei oleks siis kergem alati
salajas süüdistada ennast. Ainult ennast ja ei kedagi teist. Võibolla olin ma
lihtsalt isekas. Salaja sügaval sisimas ma võibolla teadsin. Võltsnaeratus ,
kui nad vaid teaks ei teeks neid õnnelikuks. Mina, kes ma olen nende leebe päike.
Alati neid lohutamas, inimene keda nad saavad usaldada.
Kas oleks mul olnud õigust ennast nendekäest enesele tagasi varastada?
See, mis minus praksatas ei olnud mitte minu süda vaid mõistus. Nagu armastus,
millel puudub põhi. Ükskõik kuidas sa ka ei püüaks sa kukud sellest lihtsalt
läbi sügavikku ning too süavikk on nagu meri, mille lained üritavad sind endasse
matta ning sinu omaenese jalad ei ulatu enam põhja, sest sa oled liiga kaugel kaldast.
Sa upud.Nagu torm uputab ta üle sinu elu kõik korrused. Vaikselt, aeglaselt,
halastamatult....
iga viga mis sai tehtud oli saatuslik ...Allakäik algas. Mina , minu elu ja kõik muu
oli üks suur vale ..
Naeratus, rõõm, kuid mitte kunagi pisarad olid valed. Nagu metallist torn millest
tuulekäes hakkasid
poldid välja kukkuma ning mis lagunes koost.. Kukkudes mulle otsa. Selline oli mu
elu. Nii habras, täis valesid
iga uus sündmus oleks võinud paljastada mõne mineviku vale ning igal hommikul ennem
kui keegi mind näha
võis olgu see siis kasvõi ämblik laenurgas katsin ma ennast uuesti ja uuesti oma väliselt
lumivalgesse, kuid seespoolt
mädanevasse ning juba poolroiskunud surilinasse, mis tiris mind koos endaga allapoole.
Lina mille alla keegi poleks kunagi tohtinud vaadata. Valu, piin, tunded kõik maetud
sügavale kihtide alla nii, et keegi neid ei näeks.
Ometi lõi ka kõige nõrgem tuul vundamendi alustalad kõikuma ning krohv varises
vaikselt seintelt. Ometi võis juhtuda, et igahetk too nii
habras lina rebeneb. Rebeneski. Rebenes koos minuga aga mina olin vast katki
juba ennem. Sama must, räpane ning roiskunud kui too surilina.
Ilma kindla väärtuseta oma maailmas, mis oli vaid illusioon. Maailm, mis
oli loodud selleks, et see saaks hävitatud justnimelt koos
minuga. Mitte üksi, vaid minuga, sest üksi ta minna ei tahtnud.
Maailm, mis oli hapramast materjalist kui klaas. Tookord, kui see maailm
purunes püüdsin ma veel püsi tõusta. Paljaste kätega iseendast teravaid
klaasitükke välja tirides vajusin ma siiski lõpuks kokku. Metall, klaas,
isegi õhk tundus rusuvalt raske. Mäletan veel vaid verd ning hetke mil
miski minu sees raksatas. Ma teadsin, et mina enam kunagi ei saanud olema
see kes olin enne. Asi mida ma nii
väga igatsesin oli just väljund minu käeulatusest. Minu elust oli saanud vale.
Vihkamine iseenese ning teiste vastu. Püüded hoolida hoolimata sellele et minu
sisemusest vaid riismed järel olid . Lootus, et ehk ei pea teised kannatama sama
valu mis mida. Soov neid toetada, lootus unustada, tahe elada. Elada küll,
aga mitte enam endale. Ennast mul enam ei olnud. Näole võlutud võltsnaeratus,
kuid ometi tahe jätta muljet justkui oleks ma murdumatu. Mitte keegi ei
oleks siis võimeline mulle haiget tegema
ja kui nad veel ei tea ka, et ma neist hoolin ... kas ei oleks siis kerge mõelda, et nad
teevad haiget kuna ei tea, et ma hoolin ning kas ei oleks siis kergem alati
salajas süüdistada ennast. Ainult ennast ja ei kedagi teist. Võibolla olin ma
lihtsalt isekas. Salaja sügaval sisimas ma võibolla teadsin. Võltsnaeratus ,
kui nad vaid teaks ei teeks neid õnnelikuks. Mina, kes ma olen nende leebe päike.
Alati neid lohutamas, inimene keda nad saavad usaldada.
Kas oleks mul olnud õigust ennast nendekäest enesele tagasi varastada?
See, mis minus praksatas ei olnud mitte minu süda vaid mõistus. Nagu armastus,
millel puudub põhi. Ükskõik kuidas sa ka ei püüaks sa kukud sellest lihtsalt
läbi sügavikku ning too süavikk on nagu meri, mille lained üritavad sind endasse
matta ning sinu omaenese jalad ei ulatu enam põhja, sest sa oled liiga kaugel kaldast.
Sa upud.Nagu torm uputab ta üle sinu elu kõik korrused. Vaikselt, aeglaselt,
halastamatult....
Ja nii ongi.
Mõnikord on mul elust täielik siiber.. Mõnikord tahaks kallitele inimestele öelda „hüvasti“ ning minna.. Mõnikord tahaksin minna sillale ning sealt vette hüpata.. Mõnikord tahaksin olla lind et lennata kaugele kaugustesse.. Mõnikord tahaks minna ära sealt kus on mu sõbrad ja kallimad ja vaadata paljud järgi tulevad..
Sa oled mängur, sa ei mängi malet, või ehk mängid aga inimestega, inimesed on sinu male
nuppudeks.Sa käitud nagu sa näeksid neist läbi aga eelkõige teeskled, et hoolid.
Tegelikult sa ei hooli, Tegelikult sa ei näe neist läbi. Sa oled nagu horoskoop, mis toetub punktidele,
mis suurima tõenäosusega ning suht 99% panevad inimest tundma puudutatuna. Sa naudid blokaadidest
läbi murdmist, sa ootad põnevusega , et sa saaksid ta nagu hunt hirve , tükkideks rebida
kord vere maik juba suus on raske loobuda, sa ehk ei naudigi niiväga inimeste murdmist
vaid pigem seda pinget ning ärevust mida pakub sinu sisemine salajane kartus, et sinu tegelik pale
tuleb poole mängu pealt päevavalgele,sa ei tea ise ka miks sa värised erutusest , sest tegelikult
isegi kui sind avastatakse ei tee sa muud kui vabandad, sa ei tunne ennast süüdi , sa oled nagu kõik teised,
inimene , kellel hakkas lihtsalt igav.
nuppudeks.Sa käitud nagu sa näeksid neist läbi aga eelkõige teeskled, et hoolid.
Tegelikult sa ei hooli, Tegelikult sa ei näe neist läbi. Sa oled nagu horoskoop, mis toetub punktidele,
mis suurima tõenäosusega ning suht 99% panevad inimest tundma puudutatuna. Sa naudid blokaadidest
läbi murdmist, sa ootad põnevusega , et sa saaksid ta nagu hunt hirve , tükkideks rebida
kord vere maik juba suus on raske loobuda, sa ehk ei naudigi niiväga inimeste murdmist
vaid pigem seda pinget ning ärevust mida pakub sinu sisemine salajane kartus, et sinu tegelik pale
tuleb poole mängu pealt päevavalgele,sa ei tea ise ka miks sa värised erutusest , sest tegelikult
isegi kui sind avastatakse ei tee sa muud kui vabandad, sa ei tunne ennast süüdi , sa oled nagu kõik teised,
inimene , kellel hakkas lihtsalt igav.
Oled rannas , Prunditad huuli samal ajal kui sinu ossist mees kaameraga ümber sinu tiireleb
või mis veel parem tegelikult sul ei olegi ossist meest ja sa pead ise kätt peakohale upitama
ning huuli veel rohkem torru ajades endast pilte klõpsima, sinu pikad juuksed mille otsad on ülejäänud
massist heledamad ning juuksekarvade arv altpoolt lugedes oleks kümme korda suurem
kui neid pealaelt kokku toksides. Küll sa ikka oled ilus, Muidugi oled, Sa oled oma klassis kõige kenam ,
ehk enamgi sest tegelikult saad sa ju ülimalt hästi läbi ka nende 11nda klassi poistega. Peod ei ole sinujaoks midagi uut, külastad neid juba sellest ajast kui oled 13, Club Hollywood on ka sinumeelest tore, tänu tuvustele sebis su 20 aastane olematu peika su sinna sisse, olematu v mitte aga põhiline, sa said sisse sest sa näed välja nagu 20. Vahel on ka sinul kurb tuju eriti siis kui keegi sulle mõnel saidil hindeks ühe paneb , mõni poiss sinuga
rääkida ei taha või sõbranna endale ilusamad kingad välja võlus. Vahel sa istud peegli eees ja soovid et sul oleks ajud, aga sul ei ole ja sinna ei saa midagi parata.Tegelikult sa vahest vaatled neid "koledaid" inimesi ja
mõtled, mis tunne oleks lihtsalt lõbutseda, mõtlemata oma staatusele klassis, sõpruskonnas aga sa ei tea, ei saa ka teadma, sest sinu eesmärk ei ole olla tark või sõbralik. Sinu eesmärk on olla populaarne.
Sa oled selle poisi sihtmärk, kes peale pidu räägib kuidas ta 5 eite läbi tõmbas ja arvab, et see on lahe,
tegelikult oled sa ehk pigem isegi see, kes selliseid kuulujutte levitab , muidugi mitte enda kohta,
isegi sina pole nii loll, aga draama on kõik, millest sinu elu koosneb, sest sa usud et haters make you famous.
Good luck lilleke. kuni ükspäev sa oled üksi.
või mis veel parem tegelikult sul ei olegi ossist meest ja sa pead ise kätt peakohale upitama
ning huuli veel rohkem torru ajades endast pilte klõpsima, sinu pikad juuksed mille otsad on ülejäänud
massist heledamad ning juuksekarvade arv altpoolt lugedes oleks kümme korda suurem
kui neid pealaelt kokku toksides. Küll sa ikka oled ilus, Muidugi oled, Sa oled oma klassis kõige kenam ,
ehk enamgi sest tegelikult saad sa ju ülimalt hästi läbi ka nende 11nda klassi poistega. Peod ei ole sinujaoks midagi uut, külastad neid juba sellest ajast kui oled 13, Club Hollywood on ka sinumeelest tore, tänu tuvustele sebis su 20 aastane olematu peika su sinna sisse, olematu v mitte aga põhiline, sa said sisse sest sa näed välja nagu 20. Vahel on ka sinul kurb tuju eriti siis kui keegi sulle mõnel saidil hindeks ühe paneb , mõni poiss sinuga
rääkida ei taha või sõbranna endale ilusamad kingad välja võlus. Vahel sa istud peegli eees ja soovid et sul oleks ajud, aga sul ei ole ja sinna ei saa midagi parata.Tegelikult sa vahest vaatled neid "koledaid" inimesi ja
mõtled, mis tunne oleks lihtsalt lõbutseda, mõtlemata oma staatusele klassis, sõpruskonnas aga sa ei tea, ei saa ka teadma, sest sinu eesmärk ei ole olla tark või sõbralik. Sinu eesmärk on olla populaarne.
Sa oled selle poisi sihtmärk, kes peale pidu räägib kuidas ta 5 eite läbi tõmbas ja arvab, et see on lahe,
tegelikult oled sa ehk pigem isegi see, kes selliseid kuulujutte levitab , muidugi mitte enda kohta,
isegi sina pole nii loll, aga draama on kõik, millest sinu elu koosneb, sest sa usud et haters make you famous.
Good luck lilleke. kuni ükspäev sa oled üksi.
Sunday
50 things I must.
- I must stop drinking this much.
- I must stop wasting my money on pointless things.
- I must stop crying all the time.
- I must get my tattoos done.
- I must get my pretty hurr back.
- I must get my piercings done.
- I must renew my warderobe.
- I must redo my room.
- I must sew me a dress.
- I must buy me more stockings,
- I must buy me more hot highheeles.
- I must model for people.
- I must smile more.
- I must dance in the rain.
- I must finish my list with Bairoh.
- I must stop pretending.
- I must stop holding back.
- I must work harder.
- I must go back to school.
- I must start drawing again.
- I must read all the books in our house.
- I must treasure my life.
- I must meet new people.
- I must start wearing earrings.
- I must get me a tunnel.
- I must get along with my family.
- I must treaaure it, that i have one.
- I must show my friends i care.
- I must be more picky about people i get close to.
- I must let go of the past.
- I must write a book.
- I must become a pattissiere
- I must learn to sew properly.
- I must become a jewelery designer.
- I must take risks.
- I must visit my friends in USA.
- I must go to Australia.
- I must go to Africa as a volunteer.
- I must stop seeking forgiveness.
- I must stop pretending i dont care.
- I must not care about unimportant things.
- I must know whats unimportant to me.
- I must stop dragging shit along.
- I must have hope.
- I must not let myself down.
- I must learn to forgive myself.
- I must make a boquette out of pearls.
- I must make a doll.
- I must become a designer.
Imma wait for thunder.
to get struck by lightnin.
Its a new day,
An even tho my whole body hurts and is sore.
I think, its good.
Yeah, today is a nice day.
Saturday
Friday
Tuesday
Back in action, Oh yes, Im back.
I dont give a fuck. :3
I wont forget to do it all again with no regrets.
Cause I have got no regrets :3
<3 Simply must love that song. Some of it is so true.
This is, Where the fun begins. From this point on. Its a war full of silence.
Its a good thing i see trought people,
Its a bad thing i still do nothing and just wait.
Wait for all the things i know that will happen to actually happen.
Then i just go and use it as another excuse to
crush myself into little pieces.
To be honest this time im not even cryn,
im just empty, somewhat laughing at myself.
I dont really mind.
Afterall it was me who said that humans are
the most amusing toys ever made.
To be honest im not mad,
dissapointed or anything like that.
I just dont get it why drop so low and refuse to admit,
its fun, you do it cause its interesting exciting and its fun.
You enjoy it, you do it cause you enjoy it.
Its futile to say you dont.
Haha, or is it that,
our little fellow here ,
cant admit it and has to repeat something else,
as to feel better ?
Doesnt matter,
Liars will always stay Liars.
As in my mind you will always be standing at the lowest pedal,
next to him.
Its a point from where, no matter what you do,
you cant drop any lower.
Oh well Oh well,
Acting like a little kid at your age.
Haha,
Its just funny.
Its a bad thing i still do nothing and just wait.
Wait for all the things i know that will happen to actually happen.
Then i just go and use it as another excuse to
crush myself into little pieces.
To be honest this time im not even cryn,
im just empty, somewhat laughing at myself.
I dont really mind.
Afterall it was me who said that humans are
the most amusing toys ever made.
To be honest im not mad,
dissapointed or anything like that.
I just dont get it why drop so low and refuse to admit,
its fun, you do it cause its interesting exciting and its fun.
You enjoy it, you do it cause you enjoy it.
Its futile to say you dont.
Haha, or is it that,
our little fellow here ,
cant admit it and has to repeat something else,
as to feel better ?
Doesnt matter,
Liars will always stay Liars.
As in my mind you will always be standing at the lowest pedal,
next to him.
Its a point from where, no matter what you do,
you cant drop any lower.
Oh well Oh well,
Acting like a little kid at your age.
Haha,
Its just funny.
Monday
Sunday
Pisar pühitud on põselt
ja hetkeline õnn ,
mahl väänatud on kasest,
ei enam pisi-põnn.
Mu naeratus nii vale,
nii vääritu on see,
peegelpilt nii hale,
porine on tee.
Ei kõnni enam sirgelt,
kuid pilt on selge veel,
ei ärka enam virgelt,
ei tea ma mida teen.
Ma ei ütle mida mõtlen,
vaid mida tahad kuulda,
küsid kuhu tõtlen ,
muudan ma vaid suunda.
Ma ei tee sust välja
küsimustele ei vasta,
päev päevalt viskan nalja,
ausus eal ei kasva.
Mu elu pole kehv,
tegelt ma ei kurda,
vahel nõrk lihtsalt ehk,
kuid miski mind suuda murda.
Sul pole vaja teada,
kõike mida loodan, tahan
anna alla heaga,
ja mine rahus maga.
Hommik õhtust targem,
võimalik kesteab,
kuid kindlasti ta valgem,
ehk toob ta miskit head.
ja hetkeline õnn ,
mahl väänatud on kasest,
ei enam pisi-põnn.
Mu naeratus nii vale,
nii vääritu on see,
peegelpilt nii hale,
porine on tee.
Ei kõnni enam sirgelt,
kuid pilt on selge veel,
ei ärka enam virgelt,
ei tea ma mida teen.
Ma ei ütle mida mõtlen,
vaid mida tahad kuulda,
küsid kuhu tõtlen ,
muudan ma vaid suunda.
Ma ei tee sust välja
küsimustele ei vasta,
päev päevalt viskan nalja,
ausus eal ei kasva.
Mu elu pole kehv,
tegelt ma ei kurda,
vahel nõrk lihtsalt ehk,
kuid miski mind suuda murda.
Sul pole vaja teada,
kõike mida loodan, tahan
anna alla heaga,
ja mine rahus maga.
Hommik õhtust targem,
võimalik kesteab,
kuid kindlasti ta valgem,
ehk toob ta miskit head.
Valge punane ja must
mul meeltes mõlgub
hommik,veri,tusk.
mul meeltes mõlgub ,
kuis okastraadi vahel,
pea mul kõlgub
kuis okastraadi vahel,
pilust paistab valgus,
kuis punapärleid tilgub.
Mul meeltes mõlgub ,
kuis õuest kostub lask,
valu meelde valgub,
kuis õuest kostub lask,
ja lõpust tulnud algus
kuis kätel kannan last.
Mul meeltes mõlgub,
Kuis algust sai see uni,
valge,punane ja must,
Kuis algust sai see uni ,
meeltes hommik,veri,tusk
kuis ise alles kätel kantud,
Mul meeltes mõlgub,
kuis ise alles kätel kantud,
kuis ise kätelt antud,
kuis ise alles kätel kantud ,
sai selle une algus
kuis pea peadjal antud.
Mul meeltel mõlgub,
kuis punapärleid tilgub,
helendamas päikse käes,
kuis punapärleid tilgub,
igaüks neist heledamalt vilgub,
kuis päike kaotab väe,
Ma lõpuks langetan siis käe.
mul meeltes mõlgub
hommik,veri,tusk.
mul meeltes mõlgub ,
kuis okastraadi vahel,
pea mul kõlgub
kuis okastraadi vahel,
pilust paistab valgus,
kuis punapärleid tilgub.
Mul meeltes mõlgub ,
kuis õuest kostub lask,
valu meelde valgub,
kuis õuest kostub lask,
ja lõpust tulnud algus
kuis kätel kannan last.
Mul meeltes mõlgub,
Kuis algust sai see uni,
valge,punane ja must,
Kuis algust sai see uni ,
meeltes hommik,veri,tusk
kuis ise alles kätel kantud,
Mul meeltes mõlgub,
kuis ise alles kätel kantud,
kuis ise kätelt antud,
kuis ise alles kätel kantud ,
sai selle une algus
kuis pea peadjal antud.
Mul meeltel mõlgub,
kuis punapärleid tilgub,
helendamas päikse käes,
kuis punapärleid tilgub,
igaüks neist heledamalt vilgub,
kuis päike kaotab väe,
Ma lõpuks langetan siis käe.
Päev päeva järel vajus unne,
Vaid sinu puudustuste kaja ,
Nii imeline tunne,
jäi alles,
kõik mida vaja.
Tunne tunde haaval hajus
Vaid sinu sõnad keelel,
suu kinni vajus,
Jäi alles,
Hägus mälestus meelel.
Mälestus mälestuse haaval mustus,
Vaid sinu vari ,
lambivalgus kustus
Jäi alles,
üleküpsend mari.
Mari marja haavalt põõsalt kukkus,
lind lennult haaras kaasa,
Seemnest mujal maapeal sirgus
uus põõsas,
omaette uhkus.
Arm armi haaval kasvas kinni,
kuid okas okka haaval
kiireim torkama kui enni ,
nii kõiki,
hoiabki ta taamal.
Vaid sinu puudustuste kaja ,
Nii imeline tunne,
jäi alles,
kõik mida vaja.
Tunne tunde haaval hajus
Vaid sinu sõnad keelel,
suu kinni vajus,
Jäi alles,
Hägus mälestus meelel.
Mälestus mälestuse haaval mustus,
Vaid sinu vari ,
lambivalgus kustus
Jäi alles,
üleküpsend mari.
Mari marja haavalt põõsalt kukkus,
lind lennult haaras kaasa,
Seemnest mujal maapeal sirgus
uus põõsas,
omaette uhkus.
Arm armi haaval kasvas kinni,
kuid okas okka haaval
kiireim torkama kui enni ,
nii kõiki,
hoiabki ta taamal.
Saturday
Friday
Back then you held me
and i know the reason,
It was neither love nor lust.
Having sex again and again, I
felt like my body was under control
without any paticular meaning.
At that point I was already used to meaningless sex,
so I didnt care.
I just didnt care.
But then again, That was ages ago.
Now people are working hard Holdin emselves back ,
Cause I always talk about how much I hate it.
----------------------
You are really nice, Its just an act ,
you will still betray me in the end,
Why not just to abandon me now?
Abandon me.
Then i calmed down.
I know Its not true.
Im just dimwitted , I hurt myself before others can.
Maybe I used Sex to hurtmyself too,
thats why ,
It ended up like this.
--------------
and i know the reason,
It was neither love nor lust.
Having sex again and again, I
felt like my body was under control
without any paticular meaning.
At that point I was already used to meaningless sex,
so I didnt care.
I just didnt care.
But then again, That was ages ago.
Now people are working hard Holdin emselves back ,
Cause I always talk about how much I hate it.
----------------------
You are really nice, Its just an act ,
you will still betray me in the end,
Why not just to abandon me now?
Abandon me.
Then i calmed down.
I know Its not true.
Im just dimwitted , I hurt myself before others can.
Maybe I used Sex to hurtmyself too,
thats why ,
It ended up like this.
--------------
Thursday
Fu, Shiny.
Bussis olen, Pärnu poole liigun.
Mõtlen, sest mul on aega seda teha.
Internetti pole.
Nii ongi parem.
Viimased päevad on olnud nii positiivsed,
et ma ise ka ei usu.
Ma olen naernud kohutavalt palju, naeratanud
ja käinud ära minevikus, olnud kes ma olin.
Ma tahan, et see kõik jätkuks.
Ma olen muutunud otsekohesemaks,
nilbemaks ja hakanud uuesti rõvetsema,
häbitunne ja tagasihoidlikkus
kui nii jätkub, ei tunne ma neid varsti enam.
Hetkel paistab päike,
ja mu süda on soe, palju soem kui eesootav suvi.
Palju soojem kui Palju soojem kui , Beiros chest , millel
magamine on parim :D
Jup , I feel like im in heaven hetkel.
!4-dal näen ma Pätut ka.
things just keep getting better.
I Love You Guys, Who You make my days.
For once im thankful, That backthen , I did not die.
Mul on armid ja sinikad igalpool,
igaühel oma lugu.
Ja nii lihtsalt ongi.
-------------------
kui ma küsiks kas sul on valus,
sa prolly ütleks, et just a little.
aga tead, even if its just a little, it still hurts.
Thats what i want to erase.
------------
I want you to pull me in , instead of kissing me ,
you should bite my ear and make me beg for
you to stop,
whisper something sweet,
so i could smile , from the bottom of my heart.
------------
Ma tahtsin välja paista, samaaegselt
ennast igast küljest kattes.
Kumba ma siis tegelikult tahtsin?
Ma ei karda ennast, Ma ei karda enam üldse,
ma pole pede, aga kapist oleks ikka aeg välja tulla.
----------------
Pouting.
Jup.
Mõtlen, sest mul on aega seda teha.
Internetti pole.
Nii ongi parem.
Viimased päevad on olnud nii positiivsed,
et ma ise ka ei usu.
Ma olen naernud kohutavalt palju, naeratanud
ja käinud ära minevikus, olnud kes ma olin.
Ma tahan, et see kõik jätkuks.
Ma olen muutunud otsekohesemaks,
nilbemaks ja hakanud uuesti rõvetsema,
häbitunne ja tagasihoidlikkus
kui nii jätkub, ei tunne ma neid varsti enam.
Hetkel paistab päike,
ja mu süda on soe, palju soem kui eesootav suvi.
Palju soojem kui Palju soojem kui , Beiros chest , millel
magamine on parim :D
Jup , I feel like im in heaven hetkel.
!4-dal näen ma Pätut ka.
things just keep getting better.
I Love You Guys, Who You make my days.
For once im thankful, That backthen , I did not die.
Mul on armid ja sinikad igalpool,
igaühel oma lugu.
Ja nii lihtsalt ongi.
-------------------
kui ma küsiks kas sul on valus,
sa prolly ütleks, et just a little.
aga tead, even if its just a little, it still hurts.
Thats what i want to erase.
------------
I want you to pull me in , instead of kissing me ,
you should bite my ear and make me beg for
you to stop,
whisper something sweet,
so i could smile , from the bottom of my heart.
------------
Ma tahtsin välja paista, samaaegselt
ennast igast küljest kattes.
Kumba ma siis tegelikult tahtsin?
Ma ei karda ennast, Ma ei karda enam üldse,
ma pole pede, aga kapist oleks ikka aeg välja tulla.
----------------
Pouting.
Jup.
Wednesday
Perhaps with our
bodies so close i will realize how important i am when you hold me.
So wrong, So wrong.
So wrong, So wrong.
Tuesday
Monday
ice :D
everyone has a moment thats precious and will never be forgotten.
We will always be looking for a light in the dark
and always searching for hope in the pits of despair.
Pull me from the darkness and let me see the coming sunrise.
I think no matter who,deep down in their hearts they would still think of their family,
even if they are miles apart,
as soon as one closes ones eyes,
The image of ones hometown will arise in ones heart.
Kristiina says:
ma jõudsin varem lähme 9 välja hoopis
Sannu Suicidal [ If I eat a butterfly I will have one in my tummy :3 ] says:
olgu
davvv :_d
HAHAHAH
9 jaamas siis?
Kristiina says:
da
Sannu Suicidal [ If I eat a butterfly I will have one in my tummy :3 ] says:
ouyeah
woooohooo
mingi 20 minta
peaks käbe pugima
pea ära kammima
Kristiina says:
ma söön ka
Sannu Suicidal [ If I eat a butterfly I will have one in my tummy :3 ] says:
ja siis
liikuma hakkama
ooo
raha peaks ka
kaasa võtma
ja avaja!
mul üks vein on
aga tobi peaks ostma
ja ja
õlut v veel veini
ouyeah
imma drinkmyselfsenssslesssssss
no not really
but
who cares Xd
Kristiina says:
mida munni
Sannu Suicidal [ If I eat a butterfly I will have one in my tummy :3 ] says:
huh?
ei taha munni
seda saab tasuta iga nurgapealt
Kristiina says:
if ur a whore then yes
Sannu Suicidal [ If I eat a butterfly I will have one in my tummy :3 ] says:
ei no
see ei ole oluline
mõte on selles
et saab kui tahta
ja selleks ei pea üldse hoor olema
et tasuta ja nurgapealt saada
Kristiina says:
mõttelt peab, sest ega normaalne neiu suvaka mehega tänavanurgal nussima ei lähe
Sannu Suicidal [ If I eat a butterfly I will have one in my tummy :3 ] says:
ei no
aga siis kui hoor oled
siis ei ole enam tasuta ju
siis makstakse peale!
WOOHOOOO
even better
tegelt oli algne point vist üldse selles et sa ei saanud aru mida ma ajasin?
Kristiina says:
jah ja jätame selle sinnapaika kuna ma ei jaksa mõelda
Sannu Suicidal [ If I eat a butterfly I will have one in my tummy :3 ] says:
olgu
We will always be looking for a light in the dark
and always searching for hope in the pits of despair.
Pull me from the darkness and let me see the coming sunrise.
I think no matter who,deep down in their hearts they would still think of their family,
even if they are miles apart,
as soon as one closes ones eyes,
The image of ones hometown will arise in ones heart.
Kristiina says:
ma jõudsin varem lähme 9 välja hoopis
Sannu Suicidal [ If I eat a butterfly I will have one in my tummy :3 ] says:
olgu
davvv :_d
HAHAHAH
9 jaamas siis?
Kristiina says:
da
Sannu Suicidal [ If I eat a butterfly I will have one in my tummy :3 ] says:
ouyeah
woooohooo
mingi 20 minta
peaks käbe pugima
pea ära kammima
Kristiina says:
ma söön ka
Sannu Suicidal [ If I eat a butterfly I will have one in my tummy :3 ] says:
ja siis
liikuma hakkama
ooo
raha peaks ka
kaasa võtma
ja avaja!
mul üks vein on
aga tobi peaks ostma
ja ja
õlut v veel veini
ouyeah
imma drinkmyselfsenssslesssssss
no not really
but
who cares Xd
Kristiina says:
mida munni
Sannu Suicidal [ If I eat a butterfly I will have one in my tummy :3 ] says:
huh?
ei taha munni
seda saab tasuta iga nurgapealt
Kristiina says:
if ur a whore then yes
Sannu Suicidal [ If I eat a butterfly I will have one in my tummy :3 ] says:
ei no
see ei ole oluline
mõte on selles
et saab kui tahta
ja selleks ei pea üldse hoor olema
et tasuta ja nurgapealt saada
Kristiina says:
mõttelt peab, sest ega normaalne neiu suvaka mehega tänavanurgal nussima ei lähe
Sannu Suicidal [ If I eat a butterfly I will have one in my tummy :3 ] says:
ei no
aga siis kui hoor oled
siis ei ole enam tasuta ju
siis makstakse peale!
WOOHOOOO
even better
tegelt oli algne point vist üldse selles et sa ei saanud aru mida ma ajasin?
Kristiina says:
jah ja jätame selle sinnapaika kuna ma ei jaksa mõelda
Sannu Suicidal [ If I eat a butterfly I will have one in my tummy :3 ] says:
olgu
I open the door ,
I throw in the granate,
My shotgun ran out of bullets
Already days ago ,
I threw away the sheets and
killed the all of you,
But every morning i can still
hear you hail goodmornin
to the queen of your own house.
Trippin down the staris
Its fucking pain in the ass
your exsitence is
nothing but remains of
who we once were ,
your body lies
benethe the ground and
perfection never was
worth you.
I open the door and look around,
For the cause of getting rid
I even turned around the bed
The shadows crawl ,
over the highlights of the days ,
memories they start to dissapear
the sound of silence
Piece by piece
reincarnates the mountains,
Of the world we used to live in.
As the onceans now
are only made of blood and tears
.
Your brain flowin down the hall,
Your caged inside my heart,
your freedom vanished,
After the first bomb fell
you were gone ,
And i were left all alone
to take the fall,
from highest mountains
to have nothing left at all.
I dropped to hell.
I throw in the granate,
My shotgun ran out of bullets
Already days ago ,
I threw away the sheets and
killed the all of you,
But every morning i can still
hear you hail goodmornin
to the queen of your own house.
Trippin down the staris
Its fucking pain in the ass
your exsitence is
nothing but remains of
who we once were ,
your body lies
benethe the ground and
perfection never was
worth you.
I open the door and look around,
For the cause of getting rid
I even turned around the bed
The shadows crawl ,
over the highlights of the days ,
memories they start to dissapear
the sound of silence
Piece by piece
reincarnates the mountains,
Of the world we used to live in.
As the onceans now
are only made of blood and tears
.
Your brain flowin down the hall,
Your caged inside my heart,
your freedom vanished,
After the first bomb fell
you were gone ,
And i were left all alone
to take the fall,
from highest mountains
to have nothing left at all.
I dropped to hell.
Subscribe to:
Comments (Atom)





























