Süda järjest kõvemini taob,
kurku kogunemas nutt,
Iga mälestusega mis kaob.
Ei aita siin su lahke jutt.

Valu keha üle võtab võimust
viin ei tundu enam kibe
Siin kasu pole sinu sõimust
Kuigi sinu keel on libe,

Niit niidi haaval katkeb
lootus pimedusse kaob
sinu võrsed alles nõtked
pulksirged mulla vaod.

Esimese tulemata tormini
mida sa veel ei tunne
Esimese olematu vormini,
Kuni talv su matab unne.
Teadmata kuis lugu algas,
ammu unustusse vajund,
Nurgas valmis  on malgas,
teravustada see, mis on hajund

Viin enam ei tundu mõru,
vein morsilik ja jälk,
seest tühi tõru,
kaja üsna kalk,

Minu olematu vorm,
hajub sinus mürkjalt
Minu sisemine torm,
su elu maitseb mõrkjalt.

.Its an endless spiral,
Of who we were n are.